Kas oled mõelnud, miks mõned lapsed on organiseeritud treeningutega alustades osavamad kui teised? Kas oled mõelnud, et sellel võib olla seos, kuidas nende lastega varases eas tegeldud on?
Lapse varases eas toimuvad aktiivsed tegevused loovad pinnase harjumusteks ning on hilisemas lapsepõlves oskusliku liikumise aluseks. See ei tähenda tingimata, et kui laps pole varases eas tegelenud järjepidevalt ronimise, hüppamise, viskamise, püüdmise või jooksmisega, poleks tal organiseeritud trennidega alustades vajalikke oskusi ja püsivust. Kuid head motoorsed oskused ja eelnev aktiivne eluviis on talle suureks eeliseks.
Me ei saada ka oma lapsi esimest päeva kooli öeldes,
et numbrid ja tähed õpi selgeks koolitunnis —
eelnev ettevalmistus on elementaarne.
Ma ei väida, et kõik vanemad peaksid võimalikult varakult oma pisikesi iseseisvalt drillima asuma, kuid kui laps on aegsasti alustanud aktiivse liikumisega, mis talle eakohane, on tema neuromuskulaarne areng organiseeritud trennidega alustamisel palju paremini arenenud kui neil lastel, kes pole nende tegevustega varajases eas piisavalt kokku puutunud ning kellel tuleb uues keskkonnas seetõttu rohkem pingutada, et eakaaslastega sammu pidada.
Kui laps on jõudmas ikka, kus võiks organiseeritud trennidega alustada (umbes 6 aastaselt), tutvusta talle pargis või koduaias mõningaid levinud spordialasid. Nii tunnevad pisikesed end uude trenni minnes enesekindlamalt ja naudivad osalemist rohkem. Kellegile ei meeldi olla grupi nõrgim — kompetents võrdub enesekindlus, enesekindlus pakub rahulolu ning rahulolu hoiab last kauem trennis, mis omakorda loob pinnase uueks harjumuseks.
Võid vabalt alustada spordialast, mida ise kõige paremini tunned, kuid pane tähele, kas ka tema seda paistab nautivat. Trennidega alustavale spordilapsele võib see tekitada parajat meelehärmi, kui vanemate survestamisel tuleb pusida alaga, mis lapsele endale absoluutselt huvi ei paku. Kui sa ühtegi spordiala ei tunne, tee mõni endale selgeks või kutsu naabrimees appi.
Pead olema aga valmis, et ükskõik kuidas sa last esimestesse trennidesse suunad ja utsitad, ei pruugi ta seda ala armastama hakata ning kaotab huvi. See võib tunduda sulle frustreeriv, kuid kannatlikkus ja järjekindlus on abiks — proovige midagi uut, kuniks leiate selle õige. Täpselt nagu kohtingul käimine, kus esimene, teine ega kolmas ei pruugi sobida, kuid igaühe jaoks on kuskil keegi, kellega tal on hea.
Vaadake koos inspireerivaid spordifilme: Miracle (true story), The Miracle Season(true story), We Are Marshall(true story), Pride(true story), Coach Carter(true story), Cool Runnings(true story), The Blind Side(true story), Space Jam, The Mighty Ducks, The Karate Kid, Hoosiers(true story), Pelé(true story), Soul Surfer(true story),
Külastage spordivõistlusi või striimige ekraanidelt. See toob ägedaid emotsioone, arendab lapse huvi spordi vastu ja suurendab sidet sinuga.
Kui ta juba käib trennis, saad trenne kõrvalt jälgida ja leida tema pingutustes midagi positiivset ning kiita teda siiralt selle eest. Kuid ära unusta, et treener on see, kes teda treenib, mitte sina.
Ja lõpetuseks! Kas oled märganud spordilast, kellel on treenerist ema või isa ning mõelnud, et küll sellel lapsel on vedanud, head geenid ja parimad oskused lausa taevast sadanud? Lapse spordilembus ei tulene geenidest või sülle sadanud võimalusega omandada häid liikumisoskusi oma sportlastest vanematelt. Põhjus, miks endiste sportlaste ja treenerite lapsed tegelevad spordiga, on nende laste kodune eeskuju ja elustiil. Seda saad pakkuda ka sina oma lapsele, ilma et oleksid kogenud treener või endine Eesti koondislane.
Kui vanemad on sportlikud ja aktiivsed, märkavad väikesed tegelased, et see on normaalne elu osa ning võtavad seda enesest mõistetavalt. Kuid pane tähele! Laps peaks tõesti nägema sind trenni tegemas. Sellest jääb väheks, kui ta näeb sind vaid spordikott üle õla uksest väljumas. Maailma parim viis lapses varakult trenniharjumus tekitada on SINU EESKUJU. Minge tehke koos trenni!
Σχόλια