Tahad oma pojast teha järgmise Ronaldo või Messi? Pole probleemi. Soovid, et sinu tütrest saaks uus Maria Sharapova või Serena Williams? Aga palun. Alustage kohe, kui laps kõndima hakkab, tehke 10 000 tundi trenni ja magus spordikompott valmib täpselt õigeks ajaks.
Või ei valmi?
Cristiano Ronaldo alustas jalgpalliga seitsmeaastaselt ning olevat seda armastanud nii väga, et jättis vahele isegi söögikordi ja põgenes palliga oma toa aknast välja, et mitte kodutöid teha. Lionel Messi alustas vanemate vendadega mängimist kohe, kui jalad alla sai ning juba nelja-aastaselt ühines ta kohaliku jalgpalliklubiga Grandoli, kus treeneriks oli tema enda isa. Maria Sharapovale pandi reket kätte neljaselt ja juba seitsmeaastaselt tuiskas ta Venemaalt otse Ameerikasse tenniseakadeemiasse. Serena Williams hakkas isa käe all tennist pusima kolmeaastaselt ning oli tema juhendamisel koos õe Venusega isegi koduõppel, et saaks rohkem tennist harjutada.
Need on maailma mõõtmetes üksikud Tuhkatriinu lood, mida meedia innuga kajastab ja rahvas jälgida armastab, kuid just sellistest lugudest otsivad paljud lapsevanemad retsepte ja mustreid, kuidas oma võsust järgmine spordistaar teha. Iialgi ei räägita aga nendest miljonitest lastest, kes samuti oma ambitsioonikate vanemate suunamisel sarnaselt alustasid, kuid olid poolel teel sunnitud unistused kustutama, sest pühendumine ühele kindlale spordialale liialt varajases eas põhjustas emotsionaalse läbipõlemise, vaimse terviseprobleemi või ülekoormusvigastuse.
Varajaseks spetsialiseerumiseks loetakse olukorda, kus alla 12 aastased lapsed on keskendunud ühele kindlale spordialale eesmärgiga saavutada tulevikus maksimaalsed tulemused ning tegeledes aastaringselt ainult selle alaga eas, kus spordispetsiifiliste oskuste omandamine seda tegelikult ei nõua. Põhjuseks on veendumus, et ühe alaga tegelemine ja teiste välistamine suurendab valitud spordialal läbilöömise tõenäosust.
Lapse füüsilise ja psüühilise tervise poolt vaadatuna võivad aastaringsed kontsentreeritud programmid varajases eas olla aga negatiivse mõjuga.
Ajakirjas Orthopedic Journal of Sports Medicine avaldatud uuringus ei ole varajases eas kindlale spordialale spetsialiseerumine seotud konkreetse spordiala eduga tippsportlase tasemel. See võib olla pigem kahjulik, kuna pidevalt samade liigutuste kordamine koormab lihaseid ja liigeseid ning suurendab ülekoormusvigastuste ohtu. Samuti võib varajane surve nii treeneritelt kui vanematelt viia emotsionaalselt ebaküpsed spordilapsed läbipõlemiseni. Samas uuringus ütles vaid 22,3% professionaalsetest sportlastest, et nad sooviksid, et nende lapsed spetsialiseeruksid lapsepõlves ainult ühele spordialale.
Väga paljud profisportlased on noorena olnud multisportlased ehk tegelenud rohkem kui ühe alaga enne kindlale alale kontsentreerumist. Kirjutades Google’i otsingusse list of multi-sport athletes, leiad Vikipeediast neid suurel hulgal.
Endine maailma esireket ja 20 Grand Slami võitnud Roger Federer mängis enne tennisele keskendumist jalgpalli, korvpalli ja sulgpalli, suusatas, maadles, ujus ning rulatas.
NBA klubi Dallas Mavericks sloveenlasest superstaar Luka Dončić, kes hakkas üheaastaselt palli läbi laste korvirõnga suruma, mängis noorena lisaks jalgpalli.
Saksa jalgpalliklubi Dortmundi Borussia norralasest täht ja hetkel üks maailma parimaid jalgpallureid Erling Haaland (liitub 1. juulil 2022 Inglismaa kõrgliiga klubiga Manchester City) mängis lapsena jalka kõrvalt käsipalli, golfi ning tegeles kergejõustikuga.
2021. aastal 18 aastaselt US Openi võitnud Emma Raducanu oli lapsena multisportlane. The Guardianile antud intervjuus rääkis Raducanu, et isa pani ta kõikvõimalikesse trennidesse: “Algselt tegelesin balletiga, seejärel viis isa mu igasse trenni, mida võite ette kujutada. Tegelesin ratsutamise, ujumise, stepptantsu, korvpalli, suusatamise ja golfiga, lisaks viiendast kuni kaheksanda eluaastani kardisõiduga ning üheksa-aastaselt motokrossiga – ja seda kõike tennise kõrvalt.”
Ka USA ülikoolide treenerid värbavad parema meelega just multisportlasi, kuna eri spordialadega tegelenud sportlaste lihased on paremini arenenud, neil on vähem vigastusi, parem väljakutunnetus, koordinatsioon ja reaktsioonikiirus. Nad omandavad uusi elemente lihtsamini kui ainult ühe alaga tegelenud atleedid, oskavad paremini mängu lugeda, püsivad kauem tippspordis ning suudavad vajadusel uuele spordialale kergemini üle minna. American Medical Society for Sports Medicine’i 2013. aasta uuringust selgus, et 88% USA ülikoolide sportlastest tegeles lapsena rohkem kui ühe alaga.
Kui suur on aga sinu lootustandva spordilapse võimalus jõuda maailma absoluutsesse tippu?
ITF Global Tennise raporti andmetel registreeriti 2017 aastal 6382 noormängijat (3187 poissi ja 3195 tüdrukut), kes osalesid noorteturniiridel ning harjutavad iga päev selle nimel, et profitennises läbi lüüa. Seega, kui sinu laps on jõudnud ITF noorteturniirile, on tema võimalus jõuda maailma top 100 tennisisti hulka umbes 0,3%. Seda on eestlasest suutnud Kaia Kanepi, Anett Kontaveit ja Maret Ani.
Portaali World Population Review andmetel on maailmas 250 miljonit jalgpallurit, kes mängivad 200 riigis eri tasemega liigades. Inglise Premier League jõuab aga 1,5 miljonist organiseeritud noorte jalgpallist vaid 180 mängijat ehk 0,012%. Premier League on jõudnud neli Eesti jalgpallurit: Mart Poom, Ragnar Klavan, Maksim Paskotši ja Karl Jakob Hein.
National Association for Sport and Physical Education andmetel valitakse USA-s iga 10 000 keskkoolis korvpalli mängiva poisi seast NBA drafti 3 poissi ehk 0,03%. Tüdrukute puhul pääseb üks tüdruk iga 5000 kohta ehk 0,02% WNBAsse (naiste NBA). Eestlastest on NBA-s mänginud Martin Müürsepp, kes jõudis 1996 aastal drafti ja pääses Miami Heat ja Dallas Mavericksi ridades ka platsile.
Nagu näed, saavad nende hullumeelsete numbrite juures absoluutsesse tippu vaid üksikud. Seega, enne kui hakkad oma kaheaastast järgmiseks Messiks nikerdama, mõtle neile numbritele. Suhtu täie tõsidusega oma lapse mentaalsesse ja füüsilisse tervisesse ning tutvu ka sportlase pikaajalise arengu ehk Long Term Athletic Developmenti (LTAD) meetodiga, mida refereerin ühes järgmises peatükis.
Kui oled siiski varajase spetsialiseerumise usku.
Kui oled otsustanud varajase spetsialiseerumise kasuks, siis jälgi, et sinu lapsel oleks selle kõrval ka muid tegevusi, kus ta saaks end välja lülitada ja vaimule puhkust anda. Kui konkreetne spordiala on tema ainus fookus, võib ta küll kiiresti häid tulemusi saavutada, kuid suureneb ka oht läbi põleda või endale ülekoormusvigastus korjata. Looge meelepärased regulaarsed kõrvaltegevused, mis viivad mõtted mujale, aitavad lõõgastuda ja annavad lapsele võimaluse end laadida.
Külastage regulaarselt spordiarsti või füsioterapeuti, et ennetada võimalike vigastusti. Kui oled võtnud oma lapse eest riski ja suunanud ta varajasele spetsialiseerumisele, tuleb sul olla tähelepanelik, millega ta väljaspool spordiala tegeleb, et mitte mõne teise aktiivse tegevusega rumalat vigastust noppida, mis treeningplaani auke tekitaks.
Varajases eas spetsialiseerumine on nagu miiniväljal
jalutamine – kunagi ei tea, kus üllatus tabab või kui suurelt lajatab.
Nagu igal alal elus, on ka spordis edu saavutamiseks vajalik sisemine motivatsioon, mis aitab hoida meid tegevuses ja arengus ka siis, kui on väsimus või rasked ajad. Oluline on jälgida, et spordilapsel oleks spetsialiseeritud spordialaga tegeledes seesmine põlemine. Ta peaks rõõmuga tahtma minna organiseeritud treeningtundi varem ja lahkuda veidi hiljem, et mõistlikkuse piires eraldi juurde treenida. Laps peaks ihkama oma mugavustsoonist välja tulla ja iseennast ületada, sest tal on järjepidev soov paremaks saada. Ilma sisemise motivatsioonita on keeruline spetsialiseeritud radadel püsida. Hea viis motivatsiooni püsivana hoida on panna rõhk isikliku sooritusvõime paranemisele, mitte võitude kogumisele. Kui noor sportlane tunneb, et muutub paremaks tänu oma pingutustele, hoiab see teda motiveerituna.
Iga spordilaps, olgu ta spetsialiseerunud või multisportlane, vajab edu saavutamiseks kõige enam just vanemate tuge. Sport peab olema alati lõbus ja nauditav ning püsivalt häid tulemusi saavutavad vanematelt tunnustust ja turvatunnet saavad spordilapsed. Toeta oma last igas versioonis tingimusteta, sest tema tulevik on ta lapsepõlve peegel.