Esimeses peatükis saad lugeda sellest, millist kasu toob organiseeritud sport lapse vaimsele ja füüsilisele arengule ning milliseid käitumismustreid see talle täiskasvanuellu kaasa annab. Samuti saad teada, mida arvab kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun Vähi sellest, miks kõik lapsed peaksid trenni tegema ning mida põnevat on täheldanud käsipallur ja 17 aastat panganduses töötanud Swedbank Eesti juhatuse liige Tarmo Ulla nende kolleegide kohta, kes on lapsepõlves tegelenud spordiga.

Teises peatükis saad teada, millised lapsed on organiseeritud spordiga alustades osavamad ja miks. Oma soovitusi jagavad orienteerumise 35 kordne Eesti meister Sixten Sild, Epp Mäe isa Riho Mäe, Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu juhatuse esimees Raina Luhakooder ja endine tippujuja Indrek Sei. Mis on kõige suurem pagas, mille lapsed organiseeritud spordist kaasa saavad, tõdeb Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu juhatuse liige ja Tantsukooli WAF looja Meeli Pärna. Saad teada ka, kui varakult algab lapse liikumisharjumuse kiujundamine korvpallur Maik-Kalev Kotsari ema Ruta Pukk-Kotsari arvates ning mis seisus sündis iluuisutaja Arlet Levandi, kelle ema Anna Levandi olukorraga ei nõustunud ning lapse tervise nimel tegutsema asus. Põneva koduse sportliku printsiibi avaldab ka Swedbank Eesti juhatuse liige Tarmo Ulla ning oma lapsepõlve traditsioonidest seoses olümpiamängudega ja jalgpalli MM-ga toob endine tippjalgpallur Raio Piiroja. Lapsevanema eeskuju rõhutavad vahvate näidetega aga endine tippkorvpallur Gert Kullamäe, paljudes Eesti meistriliiga klubides mänginud endine jalgpallur Tiit Tikenberg, Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli inglise-keele õpetaja Reene Tammearu ning Ragnar Klavani ema Tiina Klavan.

Saad lugeda, mis vanuseks on lapsed omandanud põhilised koordinatsioonimehhanismid ja oskuse mängureeglitest aru saada, et organiseeritud treeningutes sihipäraselt toime tulla. Anett Kontaveidi ema ja hinnatud laste tennisetreener Ülle Milk annab suurepärase soovituse, millal ja kes peaks last lihtsamate liikumisharjumustega harjutama asuma enne, kui ta klubi juures treenima hakkab. Oma soovitusi, mis spordialast peaksid lapsed alustama, annavad endine tippujuja Indrek Sei ja kahe võrkpallurist poja ema Reene Tammearu. Millisest levinud spordialast soovitavad lastel alustada endine profirattur Jaan Kirsipuu ja endine käsipallur Riho-Bruno Bramanis. Saad teada, mis on ettevõtja ja investori Ivar Siimari, kelle kaks poega mängivad Ameerika ülikoolis kõrgel tasemel tennist, mantra seoses lastele spordiala valides. Kirjeldan põgusalt ka meeskonna ja üksikala erinevusi ning mida nende juures tähele panna, kui lapsele esimest ala valid. Räägin, mille järgi ei tohiks lapsevanem oma lapsele esimest trenni valida ning lisan näiteid laiast maailmast.

Võtan esmalt ette lapsele esimese treeneri valiku küsimuse. Oma elukogemust ja nõuandeid jagavad Pärnu Sadama korvpalliklubi president Johan Kärp, Rocca al Mare uisukooli direktor ja treener Anna Levandi, Keila Korvpallikooli juht ja asutaja Tarmo Hein ning endine tippujuja Indrek Sei. Lisaks saad teada, mida arvab Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu juhatuse esimees Raina Luhakooder kiiresti ja kergelt treeneriks saanud juhendajatest, kes tegelevad lastega ning millise kogemuse osaliseks sai laste -ja noorte purjetamistreener Elise Umb, kui oma pisibeebiga esimest korda võimlema läks. Arvamust treeneri pädevuse tähtsusest, kes tegelevad lastega, avaldab ka Laupa Põhikooli ja Türi Ühisgümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Deivi Šadeiko. Miks peab lastega tegelevatel treeneritel olema kutsetunnistus või eriharidus — räägib Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu juhatuse liige ja Tantsukooli WAF looja Meeli Pärna. Peatüki teises pooles kirjeldan erinevate vanuserühmade treeneri kompetentsi ja sobivust vastavalt lapse vanusele. Oma kogemustega rikastavad neid nägemusi Ragnar Klavani ema Tiina Klavan ja endine Eesti koondise väravavaht Mart Poom. Oma soovitusi treeneri usaldamisest ja koostööst lapsevanemaga jagavad endine tippjalgpallur Marko Kristal ja Eesti Jalgpalli Liidu Jalgpalliakadeemia peatreener Marko Pärnpuu.

Saad teada, millist olukorda loetakse laste spordis varajaseks spetsialiseerumiseks ja miks see soovitatav pole. Mis on multispordi eelised ja miks on sellel suurem potentsiaal sportlikule edule tulevikus. Saad teada, miks eelistavad Ameerika ülikoolide (NCAA) värbajad ja treenerid just multispordi taustaga noorsportlasi. Oma seisukohti varajase spetsialiseerumise ja multispordi kohta jagavad muuhulgas mitmekordne Eesti meister ja tänane tennisetreener Mait Künnap, orienteeruja Sixten Sild, Keila Korvpallikooli asutaja ja treener Tarmo Hein. Endine tippjalgpallur Andres Oper toob näite Inglismaalt, kus ta oli laste ja noorte treener ning huvitava näite toob ka Epp Mäe isa Riho Mäe, kelle kõik 5 last on omal alal Eesti meistrid. Saad kuulda olümpiavõitja Gerd Kanteri filosoofiat seoses multispordiga ning mida soovitab Rocca al Mare uisukooli direktor ja treener Anna Levandi neile lastele, kes tegelevad rohkem kui ühe alaga samaaegselt. Peatükis toon ka üllatava statistika selle kohta, milline on sinu spordilapse võimalus jõuda maailma absoluutsesse tippu. Peatüki teises pooles annan mõned juhtnöörid vanematele, kes on varajase spetsialiseerumise usku ning endine tippkorvpallur Gert Kullamäe pakub intrigeeriva võrdluse oma kahe poja kohta, kellest üks on varajane spetsialiseeruja ja teine multisportlane.

Sean maailmakuulsa reegli kahtluse alla ning toon selle kohta näiteid elust enesest. Saad teada, mida ütles selle reegli kuulsaks teinud Malcolm Gladwell ise 5 aastat hiljem, kui see teadlaste poolt maha tehti ning mida arvab 35 kordne orienteerumise Eesti meister Sixten Sild, kuidas 10 000 reeglisse õige suhtuda oleks. Saad lugeda, milliseid oskusi ja mis põhimõttel arendasid end Michael Jordan, Kobe Bryant ja David Beckham ning kuidas erineb spetsiifiliste oskuste arendamine formaalsest tavatreeningust ja treeningtundide loendamisest. Huvitavad näited selle kohta, millise mentaliteediga noorsportlased saavutavad suurema tõenäosusega edu tulevikus, kostitavad sind endine tippjalgpallur Marko Kristal ja olümpiapronks Allar Levandi.

Saad teada, mis on “long term athlete development”, mis on justkui vastand varajasele spetsialiseerumisele, millest räägib peatükk 5. Samuti kirjeldan Norra tali -ja suveolümpiamängudel saavutatud edu tausta ning võrdlen neid naabrite Soome ja Rootsiga, kes pole juba 30 aastat sellist edu tunda saanud nagu Norra. Mis on selle taga? Kas Norra laste spordisüsteem, millest meil võiks olla palju õppida? Oma kogemusest Inglismaal räägib endine tippjalgpallur Andres Oper ning huvitava küsimuse Sloveenia spordi edu kohta viskab õhku endine profirattur Jaan Kirsipuu.

Saada teada, millal on lastel ja noortel õige aeg arendada erinevaid liikumisoskusi, et neile sellest ka reaalselt kasu oleks. Millal on õige aeg arendada vastupidavust ja jõudu, kopsumahtu ja aeroobset vastupidavust ning millises vanuses on nende arendamine sisuliselt tühi töö? Illustreeriva tabeli abil esitlen erinevate füüsiliste võimete arengu parimaid perioode nii poistel kui tüdrukutel kuni 18 eluaastani: üldine koordinatsioon, painduvus, kiirus, plahvatuslik jõud, maksimaalne jõud, jõuvastupidavus, aeroobne vastupidavus. Endine tippujuja Indrek Sei toob näite kiirest kasvuspurdist, mida koges 12-13 aastaselt ning miks ta arvab, et kehv metoodika võib lapsed viia sinna, et nad ei arene, ega tekita neile mingit arusaadavat progressi. Peatüki teises osas saad lugeda sellest, kuidas pöörata oma spordialpse hiline murdeiga tema kasuks.

Kas lapseeas sportlasest on üldse võimalik tuvastada tulevast sporditalenti? Milliseid eeldusi tuleks lapse juures tegelikult tähele panna suurte sportlike saavutuste asemel? Saad teada, mida ütleb selle kohta Tartu Ülikooli spordi- ja soorituspsühholoogia õppejõud Aave Hannus ning mida arvab legendaarne korvpallitreener Andres Sõber alla 12 aastaste laste vanematest, kes oma lapses talenti näevad. Oma arvamust nõndanimetatud varajastest talentidest avaldavad ka olümpiahõbe Tõnu Endrekson, korvpallitreener Riinu Veber ja endine tippjalgpallur Raio Piiroja. Samuti saad teada, miks ei saanud täna Euroliigas mängiv edukas korvpallur Maik-Kalev Kotsar omal ajal Audentese spordigümnaasiumisse tasuta kohale. Endine tippujuja Indrek Sei räägib sellest, et spordiklubide eesmärk ei tohiks olla avastada mitte talente, vaid teha võimalikult head ja laiapõhjalist tööd, et talent ise õigel ajal ja õigel moel noorsportlases välja lööks ning purjetamistreener Elise Umb toob inspireeriva näite oma klubist, kuidas nad säilitavad noorsportlaste motivatsiooni ja purjetamise huvi neis lastes, kes ei soovi võistelda.

Saad lugeda, kes on lapse kõige suuremad mõjutajad saamaks eeskujulikuks sportlaseks. Kuidas käituda kaotuse või võidu korral vastasmängijate suhtes? Kuidas olle hea kaotaja või hea võitja? Oma näite selles teemas toob Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu juhatuse esimees Raina Luhakooder. Kuidas toetada meeskonnakaaslast, kes on platsil teinud vea? Kuidas toimida kohtuniku vale otsuste korral nii lapsena kui lapsevanemana? Oma arvamuse ütlevad välja endine tippkorvpallur ja tänane treener Rauno Pehka ning laste korvpallitreener Riinu Veber.

Juttu tuleb sellest, kuidas võib lapsevanema või treeneri käitumine organiseeritud spordis seada ohtu lapse enesekindluse. Millele pöörata tähelepanu nii kaotuste kui võitude puhul? Spordipsühholoog Aave Hannus toob näite sellest, kuidas vältida olukorda, et laps ei hakkaks võistlemise ees hirmu tundma. Endine tippkorvpallur ja praegune korvpallitreener Rauno Pehka kõneleb sellest, kuidas vanemad peaksid last toetama kaotuste korral ning kogenud kehalise kasvatuse õpetaja ja kolme sportlasest tütre ema Deivi Šadeiko toob haarava näite, kuidas tuntud spordireporteri järjepidev võrdlemine tema tütarde vahel devalveeris noorema tütre sportliku motivatsiooni. Nii korvpallitreener Andres Sõber kui purjetamistreener Elise Umb räägivad, mis võib juhtuda lastega, kelle vanemad oma lapsi spordis liigselt õpetama asuvad.

Uurin, kas noortele sportlastele seatakse liialt kõrgeid eesmärke, mille tulemusi oodatakse praktiliselt kohe? Näitega kostitab Eesti üks edukamaid motokrossi sõitjaid Tanel Leok. Mida vajab laps suurte eesmärkide saavutamiseks ja kuidas neid lapsevanemana juhtida? Eesti Käsipalliliidu ja Swedbank Eesti juhatuse liige Tarmo Ulla jagab oma mõtte.

Selle peatüki olen suuresti refereerinud raamatust Mindset “Mõtteviis - Uutmoodi psühholoogia edu saavutamiseks”, mille on koostanud Ameerika psühholoog ja professor Carol S. Dweck, kelle peamised uurimishuvid on motivatsioon ja isiksuse areng. Miks tuleks lapsi kiita rohkem pingutuse eest, mitte kergelt välja kukkuvate ülesannete eest? Millised on toetavad ja lapse enesehinnangut tõstvad sõnumid organiseeritud spordis? Millist tagasisidet ja kuidas anda lapsele, kes on teinud spordis nõrgema tulemuse? Oma soovitusi jagavad muuhulgas Eesti üks parimaid mootorrattasportlasi Tanel Leok ja Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu juhatuse esimees Raina Luhakooder.

Kuidas selgitada lapsele võistlustel kogetud kaotust ja millised on ebaõnnestumise eelised? Mida ütleb selle kohta endine käsipallur Riho-Bruno Bramanis? Miks ei tohiks treener mängus eksinud last karistada ja teda selle eest varumeeste pingile tõsta? Mida ütleb eksimuste kohta spordis Ameerika üliõpilasliiga (NCAA) läbi aegade edukaim korvpallitreener John Wooden ning kuidas pöörata kaotuse kogemus spordilapse kasuks?

Räägin sellest, millist käitumist vältida ja kuidas lastele võistlustel kaasa elada. Miks teeb väljaku ääres agressiivselt kaasa elav lapsevanem pigem kahju? Kuidas suhtuda olukorda, kui treener ei pane sinu varumeeste pingil istuvat last platsile? Kuidas peaks lapsevanem käituma kohtuniku “vale otsuse” korral? Oma kogemusi jagavad endine jalgpallur Raio Piiroja ja endine korvpallur Gert Kullamäe. Toon ka kaks tõestisündinud lugu/näidet lapsevanema halvast käitumisest siit Eestist. Miks paneb aga USA-s 70% noortespordi kohtunikest oma ameti maha kolme aasta jooksul pärast alustamist? Saad teada, mida soovitab Jalgpalliakadeemia peatreener Marko Pärnpuu lastevanematele, kes lähevad liialt hasarti ning mida arvab Anett Kontaveidi ema ja tennisetreener Ülle Milk, kuidas probleemsete vanemate puhul olukorda lahendada võiks. Ja lõpuks, miks kardavad endise tennisisti ja tänase tennisetreeneri Mait Künnapi arvates treenerid võistlustel lapsevanemaid korrale kutsuda?

Miks lapsevanema noomituskõne autos pärast lapse kehva sportlikku esitlust ei paranda lapse tulemusi ega kasvata armastust spordi vastu? Miks ei tohi lapsevanem treenerit lapse kuuldes halvustada? Toon tõestisündinud näite elust, kuidas üks Eesti ettevõtjast tenniseharrastaja oma tütrest uut tennisestaari monteerida üritas ning millega pärast järjekordset kaotust tütart auto tagaistmel kostitas. Endine tippkorvpallur Gert Kullamäe räägib oma loo lapsepõlvest, miks ta kartis isaga autosõitu võistlustelt koju ja kuidas ta olukorra lahendas. Saad ka teada, mida arvab endine käsipallur Riho-Bruno Bramanis, millal oleks õige aeg pärast võistlusi lapsega mängu analüüsima asuda.

Miks peaksid nooremad lapsed (6 - 12 aastased) saama võistlustel võrdselt mänguaega isegi siis, kui nad on meeskonnakaaslastest nõrgemad? Kuidas olla motiveeritud ja optimistlik varumees ning miks on see treeneri ning meeskonnakaaslaste silmis parem kui mossitav varumees? Miks ei tohiks oma last teiste meeskonnakaaslastega võrrelda ja kuidas aidata varumeeste pingile sattunud noorel põhikoosseisu pääseda? Soovitusi jagab endine jalgpallur Raio Piiroja, kes ise varumeeste pingil olnud ja sealt välja murdnud ning Deivi Šadeiko, kelle tütar Jade sattus varumeeste pingile Ameerika ülikooliliigas (NCAA) võrkpallinaiskonnas ja kes tõusis kooli vahetamise järel uues naiskonnas liidriks. Treenerite poolt jagavad väärt nõuandeid Keila Korvpallikooli juht ja treener Tarmo Hein, Jalgpalliakadeemia peatreener Marko Pärnpuu, Pärnu Sadama korvpalliklubi juht Johan Kärp ning hinnatud korvpallitreenerid Kalle Kollin, Rauno Pehka ja Andres Sõber.

Miks ei tohiks laps end ise kapteniks “pressida”? Kuidas peaks kapteniks saada sooviv laps meeskonnakaaslaste ja treeneri suhtes käituma? Millised on meeskonnakapteni kohutsused ja ülesanded? Vahva näite, milline laps sobib kapteniks, toob Jalgpalliakadeemia peatreener Marko Pärnpuu, kes nägi oma silmaga olukorda, mis pani teda meeskonna treeneri poole pöörduma sõnumiga et “sa peaksid sellest poisist kapteni tegema” Oma mõtteid jagavad ka korvpallitreenerid Riinu Veber ja Andres Sõber.

Saad teada, miks jätab 70% lapsi organiseeritud spordi pooleli vanuseks 13 ja kas sporti pooleli jätta soovivat last oleks võimalik ümber veenda? Kas seda probleemi oleks võimalik ka varem enneteda? Mis on levinumad põhjused, miks laps enam trenni minna ei soovi? Oma kogemustest kõnelevad Harjumaa sportlikum pere 2022 pereisa Kardo Kõiv, Pärnu Sadama Korvpalliklubi juht Johan Kärp ja endine profijalgpallur Teet Allas. Miks on raske vahetada spordiala ja alustada nullist uue alaga, kui laps on juba murdeeas — mõtisklevad Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu juhatuse esimees Raina Luhakooder ja Epp Mäe isa Riho Mäe. Oma soovitusi olukorra suhtes, kus laps tahab trennid pooleli jätta, jagavad endised profijalgpallurid Mart Poom, Tiit Tikenberg ning tennisetreener Sirli Laur. Kuidas oleks lapsel viisakas ja õpetlik trennist lahkuda, kui otsus on lõplik — hinnatud korvpallitreener Kalle Kollin toob näite.

Juttu tuleb hariduse ja spordi tasakaalu leidmisest nii põhikoolis, keskkoolis kui ülikoolis. Kuidas hoida õpetajaga head kontakti, kui noorel on suured sportlikud ambitsioonid ja koolist tuleb palju puududa? Soovitusi jagab Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli inglise keele õpetaja ja kahe tippvõrkpallurist poja ema Reene Tammearu. Millised on Eestis pakutavad võimalused noorsportlasele, kes soovib realiseerida oma sportlikke ambitsioone ja õppida samal ajal gümnaasiumis? Oma kogemusi nende võimaluste osas jagavad sellega kokku puutunud Maik-Kalev Kotsari ema Ruta Pukk-Kotsar ja Epp Mäe isa Riho Mäe. Mart Poom räägib, kuidas tal õnnestus lõpetada keskkool kuldmedaliga, samal ajal kõrgel tasemel sportides. Oma nõuandeid noortele jagab ka Gerd Kanter, kes suutis lõpetada ülikooli kettaheite karjääri ajal.

Saad teada, mis spordialadega on Eesti noormeestel ja neidudel võimalik kandideerida Ameerika ülikooliliigasse (NCAA). Kui raske on kooli sisse saada? Kui palju haridus maksab ja kuidas jõuda tasuta kohale? Mis on division 1, 2 ja 3 vahe? Kuidas toimub värbamisprotsess ja skautimine? Millised peavad olema sportlikud eeldused ja akadeemilised tulemused? Milline näeb välja sportlase päevakava, kes ülikooli esindab? Ameerika ülikooliliiga võimalusi kiidab korvpallitreener Andres Sõber, kelle kaks tütart Marju ja Liis õppisid NCAA süsteemis ja mängisid vastavalt korvpalli ning tennist. Samuti ei hoia süsteemi kiitmise osas kokku investor ja korvpalli entusiast Ivar Siimar, kelle kaksikutest pojad Kristofer ja Mattias on Ameerikas hariduse omandanud tennise stipendiumiga.

Endine tippkorvpallur Gert Kullamäe räägib, kuidas tema pojad Kristjan ja Oliver jõudsid korvpallini ning mida üldjuhul inimesed arvavad, mida ta selleks teinud on. Ragnar Klavani ema Tiina Klavan toob näite, miks Ragnar valis isa Dzintariga sama teekonna, vastupidiselt sellele, mida tavaliselt arvatakse. Miks Mart Poomi kõik pojad ei mängi jalgpalli? Miks Michael Jordani pojad ei jõudnud korvpallis isa saavutusteni? Kui kaugele jõudis Pelé poeg Edinho ja mis saatus teda lõpuks tabas? Kuidas toimida, kui sa pole endine tippsportlane, kuid soovid mõnel konkreetsel spordialal oma lapsest maailmatasemel tippsportlast teha? Kes maailma spordistaaridest on saavutanud suured tulemused tänu vanemate survestamisele ja varajasele spetsialiseerumisele? Kas nende vaimne tervis on alati ikka päris omal kohal? Mida ütleb Kristina Šmigun-Vähi selle kohta, kui vanemad tahavad, et nende lapsest tuleks tippsportlane? Hinnatud korvpallitreenerid Kalle Kollin ja Andres Sõber avaldavad arvamust vanemate kohta, kes soovivad oma lastest Euroliiga või NBA staare teha.

Annan koos Terminal Oil turundusjuhi Kristjan Kirsimäe´ga ülevaate sellest, kuidas peaks sponsorite poole pöörduma ja millist lisandväärtust ettevõtted sportlaselt vastu soovivad? Kuidas luua pikaajaline koostöö ja millest alustada? Millised on põhilised vead, mida tehakse, kui potentsiaalse sponsori poole pöördutakse ning kuidas esimene pöördumine ette valmistada? Milliseid sotsiaalmeedia kontosid kasutada? Kuidas luua esinduslik maandumisleht ning kuidas peaks sportlane ennast presenteerima, et tekiks usaldus nii sponsorite kui fännide silmis? Kahekordse tennise Eesti meistri Samuel Mandelkorni isa Sten Mandelkorn toob põhjuse, miks on noorel sportlasel keeruline sponsorit leida ja kuidas sponsorid sellele vaatavad. Endine tippujuja Indrek Sei annab soovituse, keda tuleks veel sponsori programmiga alustamisel kaasata.

Mis on see x-faktor, mis eristab maailmatasemel tippsportlaseks pürgivat noorsportlast keskpärasest kohaliku tasemega atleedist? Reastan 10 tegurit, mis minu hinnangul on pikaajalise ja stabiilse edu aluseks ning mille iga punkti täitmisel võiks sinu spordilaps suurendada oma läbimurret profispordi maailma. Kaasa räägivad suusatamise kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi, endine tippjalgpallur Mart Poom, Eesti rannavolle koondise peatreener Rivo Vesik, sõudmise olümpiahõbe Tõnu Endrekson, endine tippkorvpallur Gert Kullamäe ja kahevõistluse olümpiapronks Allar Levandi.

Millal ja kuidas kujunevad välja toitumisharjumused? Millised on levinumad söömishäired noorte spordis ja kuidas neid juba varakult ära tunda? Kuidas võib sotsiaalmeedia “täiuslik maailm” mõjutada noore sportlase toitumisharjumusi? Kuidas tutvustada oma lastele juba varakult erinevaid häid toiduvalikuid ja olla neile ise eeskujuks? Millise soovituse annab lapsevanematele olümpiavõitja ja maailmameister Kristina Šmigun-Vähi, kelle õde Katrin Šmigun võitles anoreksiaga. Korvpallitreener Riinu Veber räägib loo, miks ei tohi laps söömata trenni tulla.

Kas tervislik toitumine tähendab kalorite lugemist ja toidu kaalumist? Mis on parim abivahend mitmekesise lõuna- või õhtusöögi kokkupanemiseks? Mis on spordiga tegelevate laste ja noorte valguvajadus ja millised on head valgurikkad toidud? Kui suure osa taldrikust peaksid moodustama süsivesikutest ja millised on head süsivesikud? Milline on optimaalne kalorivajadus poistel ja tüdrukutel enne murdeiga? Millal vajab laps lisakaloreid? Kuidas arvutada välja päevane kalorivajadus? Milliseid vitamiine ja mineraale kasutada ning millele tuleks noorel sportlasel rohkem tähelepanu pöörata? Kuidas pärast rasket treeningut või võistlust tõhusalt taastuda? Näiteid elust toovad Pärnu Sadam korvpallimeeskonna omanik Johan Kärp ja korvpallur Maik-Kalev Kotsari ema Ruta Pukk-Kotsar. Kaasa räägivad ka tüdrukute korvpallitreener ja liikumisõpetaja Riinu Veber, olümpiavõitja ja maailmameister Kristina Šmigun-Vähi, kolme sportlasest tütre ema ja liikumisõpetaja Deivi Šadeiko, kaksikutest laskesuusatajate isa ja ekstreemspordi entusiast Sten-Eric Uibo ning kolme lapse isa ja olümpiahõbe Tõnu Endrekson.

Millistel hetkedel võiks sinu laps kasutada spordipsühholoogi? Kuidas leida kvalifitseeritud spordipsühholoogi ja milliselt on seans üles ehitatud? Kas alaealine laps osaleb seansil üksi või koos vanemaga? Nõu jagab hinnatud spordipsühholoog, spordipsühholoogia lektor ja “Spordipsühholoogia” raamatu kaasautor Aave Hannus.

Saad teada, mida ütleb endine tippjalgpallur ja tänane jalgpalliklubi Nõmme United omanik Mart Poom, milline on hea spordivanem ja mil viisil peaks ta oma lapse sporti panustama. Saada teada, milliseid vanemaid peab iluuisutamise treener ja Rocca al Mare Uisukooli direktor Anna Levandi kurjategijateks ning milliseid headeks spordivanemateks. Miks meile oleks hädasti vaja laste sporti propageerivat telesaadet? Räägib 35 kordne Eesti meister orienteerumises, Sixten Sild. Anett Kontaveidi ema ja laste tennisetreener Ülle Milk tunneb muret laste pikkade koolipäevade ja koolist saadava koormuse üle. Epp Mäe isa Riho Mäe pakub aga välja idee, kuidas võiks toimida lapsevanemad, kelle lapsed elavad ja treeninvad maapiirkondades ning kellel puudub taustsüsteem, millele linnalastel on oluliselt lihtsam ligipääs. Endine käsipallur Riho-Bruno Bramanis toob enda kogemusest põneva näite, kuidas mitu eri maailma (Jaapan ja Austraalia) õpetavad oma lapsi täiesti erineva metoodikaga ujuma, kuid kelle lapsed nopivad hiljem mõlemad olümpiamedaleid. Kelle süsteem on õige? Mille keelaks ära hinnatud laste korvpallitreener Kalle Kollin, kui oleks minister? Kuidas peaksid noored lapsed treenima ja millal peaksid lapsed hakkama võistlema? Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu juhataja Raina Luhakooder räägib, miks tänapäeva lapsed ei taha pingutada ja soovivad tulemusi saada kohe. Endine profijalgpallur Tiit Tikenberg toob ausa põhjuse, miks arvab, et ta päris tippu välja ei jõudnud ja kes võiks noori sportlasi (15-18 a.) aidata, kui neil on soov omal alal tippu jõuda. Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli inglise keele õpetaja ja kahe tippvõrkpallurist poja ema Reene Tammearu tunneb muret, et paljud vanemad ei leia oma laste jaoks aega ning räägib inspireeriva loo sellest, kuidas nende elu oli 15 aastat korraldatud nii, et nad sisuliselt elasid autos, kuna võimalused professionaalsel tasemel sporti teha olid kaugel (40 km Pärnust). Lapsed vahetasid riideid autos, tegid kodutöid autos ja neil oli isegi televiisor autos.