Lapsed ja noorukid kogevad enda arengu käigus arvukalt füüsilisi muutusi, kuid nende protsesside ajastus ja tempo on individuaalsed. Lapsed ei pruugi teatud harjutusi korrapäraselt sooritada, kui neil puudub selleks vajalik koordinatsioon, jõud ning nende lihased pole piisavalt arenenud. Seega peavad nad enne teatud liikumisoskuste korrapäraseks sooritamiseks olema selleks ka füüsiliselt valmis.
Tundlikud perioodid lastel on ajad, mil teatud füüsilised ja kognitiivsed võimed on laste arengus eriti aktiivsed, näiteks kõne ja nägemine varases imiku- ja lapsepõlves. Neil perioodidel toob laste võimete igasugune aktiivne stimuleerimine kaasa kiire kohanemise ja arengu.
Uuringud näitavad, et lastel on kasvades tundlikke perioode ka muude füüsiliste võimete jaoks. Head näited on vastupidavus ja jõud. Nende võimete õigeaegne areng toob paremaid tulemusi.
Näiteks parim aeg kopsumahu ja aeroobse vastupidavuse arendamiseks on siis, kui lapsed on jõudnud teismeikka. Tänu hormoonide muutusele ja kiirele kasvule muutuvad ka kopsud treeningutega kohanemisvõimelisemaks. Seega kui soovid, et sinu teismeline saavutaks vastupidavuses häid tulemusi, saada ta regulaarselt jooksma. Üheksa aastase või noorema lapse jooksma saatmisel eesmärgiga treenida tema vastupidavust, ei anna uuringute tulemusel sisuliselt midagi. Nende vastupidavus ei parane, kuna kopsud pole füüsilise arengu õiges staadiumis.
Ka jõu arenguga on sarnane lugu. Kõige parema jõu saavutavad nii poisid kui tüdrukud pärast teismeikka jõudmist. Suurim jõu kasv on eluaastatel 11 – 16 (75%). Enne teismeikka jõudnud lapsel on võimalik treenida oma jõudu ja saavutada mõningaid edusamme, kuid see eeldab juhendaja asjatundlikust, korralikku järelevalvet ja hoolikat tööd väga kindlates piirides. Praktiline reaalsus on aga see, et enne murdeea algust saavad lapsed vajalikku jõudu arendada põhiliste mängutegevuste ja liigutuste kaudu — puude otsas ronides, rippredelitel kõikudes, slackline peal hüpates ja tasakaalu harjutades ning mitmesuguste muude tegevuste nagu tantsimise ja võimlemise kaudu. Nad ei pea sikutama hantleid ega treenima jõusaalis, et tugevaks saada — piisab sellest, kui teha harjutusi enda keha jõul ja olla regulaarselt aktiivne.
Laste tundlikel perioodidel peaksid lapsevanemad, liikumisõpetajad ja treenerid olema tähelepanelikud, ega õpetama lastele valel ajal valesi asju. Kui lapse keha ja organism reageerib enne teismeiga vastupidavuse ja jõu treenimisele vähe või üldse mitte, siis milleks raisata aega nende võimekuste arendamiseks? Parem on keskenduda muude kehaliste omaduste ja võimete arengule, mis reageerivad selles vanuses lastele paremini. Osavuse ja kehalise koordinatsiooni arendamisest on hilisemas eas palju rohkem kasu, kui sellega on õigel ajal ja õiges mahus tegeleda.
Kuid tundlikud perioodid lastel ei tähenda alati seda,
et teatud füüsilise võimekuse või harjutuste
arendamiseks on ainult üks kindel aeg.
Peaaegu igat füüsilist võimekust annab treenida ning ka igas vanuses mingil määral arendada. Põhiidee seisneb selles, et millistel perioodidel toovad teatud tegevused kõige rohkem kasu.
Kui hea treening toimub õigel ajal, võib see anda häid tulemusi. Kuid kui seda tehakse valel ajal, võib sellel olla vähe positiivset mõju. Ja kui seda tehakse igas vanuses eriti halvasti, võib see lapsele isegi liiga teha, surudes tema keha selle arenguetapi füüsilistest piiridest välja.
Laste füüsiline areng sõltub suuresti erinevate kasvu- ja küpsemisprotsesside loomulikust ajastusest. Seetõttu on oluline, et vanemad ja treenerid mõistaksid ning arvestaks laste tundlike perioodidega.